Союз налогоплательщиков Эстонии критикует новый законопроект Министерства финансов

Союз налогоплательщиков Эстонии выступил с критическими замечаниями по поводу законопроекта Министерства финансов, предлагающего обнародовать суммы уплаченных юридическими лицами и предпринимателями из числа физических лиц налогов.

Напомню, что Министерство финансов разослало письмо министерствам и объединениям предпринимателей для согласования. Сообщение о полученном от министерства письме было опубликовано на сайте Союза налогоплательщиков Эстонии:

Rahandusministeerium : Ettevõtete makstud maksud on kavas muuta avalikuks

10.02.2014 16:48:27

Rahandusministeerium saatis ettevõtlusorganisatsioonidele ja ministeeriumidele kooskõlastamiseks maksukorralduse seaduse ja käibemaksuseaduse muudatused, millega on kavas avalikustada ettevõtete tasutud maksude koondsumma ning pikendada täiendavat kontrolli vajavate tehingute puhul riigile enammakstud summade tagastamise esmast tähtaega.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul vajavad riigi ja ettevõtjate ootused maksude vältimise võimaluste vähendamisel lahendusi. „Tasutud maksude koondsumma avalikustamine ja kahtlaste tehingute pikem esmane kontrollperiood ei nõua lisaressursse, kuid toetavad võrdsemat ja ausamat konkurentsi ettevõtluses,“ märkis Ligi.

„Samas aitab reaalse maksusumma avalikustamine esile tõsta ettevõtjate otsest panust oma riigi ülalpidamisse ning laiemalt mõista, et avalike teenuste pakkumiseks vajalik raha tuleb ettevõtjate ja inimeste maksudest.“

Kaubandus-tööstuskoja ettepanekul tehtud seadusemuudatuse jõustumisel avaldab maksu- ja tolliamet oma veebilehel kord kvartalis maksukohustuslaste (v.a füüsiliste isikute) tasutud riiklike maksude, kogumispensioni maksete ja töötuskindlustusmaksete koondsumma. Eesmärk on avaliku võrdlusega aidata kaasa maksukuulekuse suurenemisele ning sellest tulenevalt ka konkurentsimoonutuste vähendamisele.

Leedu kogemus näitab, et ettevõtete maksude avalikustamisel on positiivne mõju ka maksukohuslaste panuse suuremal hindamisel – enam makse maksnud ettevõtjad on ühiskonnas enam tunnustatud.
Eelnõuga on kavas pikendada ka ettevõtete tagastusnõude ehk enammakstud maksude tagastamise kontrolli esmast tähtaega seniselt 30 kalendripäevalt 60-le kalendripäevale.

Ettevõtlusorganisatsioonide ning teiste valitsusasutuste poolt maksupettuste tõkestamise valitsuskomisjonis toetuse saanud muudatus puudutab vaid neid ettevõtjaid, kes esitavad täiendavat kontrolli vajavaid tagastusnõudeid. Maksuhaldur täidab 95 protsenti enammakstud käibemaksu tagastusnõuetest kuni nelja tööpäeva jooksul ja nii jääb see ka peale muudatuste rakendamist.

Tagastustähtaja pikendamine võimaldab maksuametil kauem uurida aina keerukamaks muutuvate kunstlike tagastusnõuete skeeme ilma intressi maksmise kohustuseta. Kõigile maksudele rakendatav tagastusnõude täitmise tähtaeg küll pikeneb 30 päevalt 60-le, kuid vastukaaluks lühendatakse käibemaksuseaduses ettenähtud tagastusnõude kontrolli pikendamise võimalust 90 päevalt 60 päevale, seega käibemaksu kontrolliperiood jääb praegusele 120 päevale.

Eelnõuga on plaanis muuta veel revisjoniakti koostamise korda ning pärandvaraga seotud maksukohustuselt intressi arvestamist. Seaduse kavandatav jõustumisaeg on 2014. aasta 1. juuli.

— Täpsemalt muudatuste kokkuvõttest ning eelnõust ja selle seletuskirjast.

По оценке союза, предлагаемая мера не достигнет своей главной цели ― содействовать большему поступлению налогов в государственную казну, передает в среду, 12 февраля, Rus.ERR со ссылкой на службу новостей «Радио 4».

Член правления Союза налогоплательщиков Лассе Лехис камня на камне не оставил от доводов и аргументов министерства, опубликовав разгромную и очень язвительную статью в газете «Ärileht», отметив в статье, что сама по себе информация, которую собирается публиковать министерство, и так доступна в Коммерческом регистре, поскольку юридические лица ежегодно подают годовые отчеты о налогах, дивидендах и расходах на рабочую силу. Кроме того, реализация проекта в его нынешнем виде приведет к тому, что общественность будет получать ложную информацию. Впрочем, я думаю, что лицам, владеющим эстонским языком, будет интересно почитать оригинал:

Rahandusministeerium avalikustas 10. veebruaril seaduseelnõu, mille kohaselt hakatakse tulevikus üks kord kvartalis avaldama kõikide maksumaksjate makstud maksude kogusummat.

Maksude avalikustamine sellisel kujul nagu see on plaanitud eelnõus, ei täida seatud eesmärki, vaid pigem annab väärinfot ja kahjustab ettevõtjate huve.

Esiteks tuletaks meelde, et suur osa äriühingute maksuinfost on kogu aeg olnud avalik, sest äriregistrile esitatud aastaaruannetest on kasumiaruande eraldi ridadel näha palgakulud, sotsiaalmaks ja dividendide tulumaks. Maksude lisast näeb ka muude maksude saldosid aasta lõpus. Samuti näidatakse aruandes ära keskmine töötajate arv ja juhtkonna tasud. Kuna alates 2009. aastast tuleb majandusaasta aruandeid esitada elektrooniliselt, ei tohiks olla eriti keeruline neid andmeid töödelda ja neist mis iganes edetabeleid koostada.

Eelnõu kohaselt hakatakse avaldama isiku poolt makstud maksude kogusummat, maksuliike eristamata. Selline statistika annab maksulaekumistest äraspidise pildi, sest ühte patta pannakse täiesti erinevad maksud – oma kasumilt makstavad maksud, töötajate palkadelt makstavad maksud ja kaudsed maksud nagu näiteks aktsiisid ja käibemaks, mida ettevõtja tegelikult kogub oma klientidelt kokku selleks, et maksuametile edasi maksta. Arvesse lähevad ka tagastusnõuded, mis tähendab, et edetabeli alumine ots ei lõpe mitte nulliga, vaid suurte miinustega.

Selleks, et taolisest edetabelist midagi asjalikku välja lugeda, tuleb tunda kõikide maksude toimimise põhimõtteid. Kes neid põhimõtteid ei tunne, võib teha avaldatud infost väga valesid järeldusi ja see võib mingil hetkel muutuda ohtlikuks kogu Eesti ettevõtluskeskkonnale.

Eelnõu kohaselt puudutaks maksuinfo avaldamine mitte ainult juriidilisi isikuid, vaid ka riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi. See tähendab, et edetabelitesse lülitatakse ka riigiametnike palkadelt kinni peetud tulumaks ja makstud sotsiaalmaks, mis kokkuvõttes viib meid teadmiseni, et kõige suurem maksumaksja Eesti Vabariigis on Eesti Vabariik ise. Palju õnne! Mida kõrgem maksukoormus ja mida rohkem ümberjagamist, seda edukamad „maksumaksjad“ me omale edetabelisse saame.

Need ettevõtjad, kes ekspordivad oma toodangut ja kelle õlul on tegelikult kogu Eesti rahvusliku rikkuse loomine, langevad „autahvlilt“ välja, sest kuna ekspordile kehtib 0% käibemaksumäär, deklareerivad eksportöörid käibemaksutagastusi. Tõsistel tootjatel, kellel on suur materjalikulu, ületab tagastatav käibemaks töötajate palkadelt makstud maksusid ja selline ettevõte läheks maksude edetabelisse suure miinusega ning saaks ilmselt negatiivse tähelepanu osaliseks ja peaks igas kvartalis hakkama „asjatundjatele“ selgitama käibemaksu olemust.

Maksude „edetabelist“ tekiks muidki veidraid hälbeid, mille iseloomustamiseks toon paar lihtsat näidet. Renditud ruumides tegutsev kauplus on halvem maksumaksja kui oma ruumides tegutsev, sest ta ei maksa maamaksu, vaid renti (millest küll omanik maksab maamaksu, aga see ei lähe arvesse). Ettevõtte, kellel on oma palgatud koristajad ja valvurid, on parem maksumaksja kui teine sarnane ettevõtte, kes ostab turvateenuse ja koristusteenuse sisse. Mida me sellise teadmisega peale hakkame? Keelame ära tööjõu rendi ja isikuteenuste osutamise, las inimesed tööavad parem korraga kümne tööandja juures osalise tööajaga?

Kõige edukamad maksumaksjad oleksid uue süsteemi järgi kütuse, tubaka ja alkoholi maaletoojad, sest nemad maksavad nendelt toodetelt aktsiisi ja kogu hinnalt ka käibemaksu. Selleks, et saada edetabelis esikoht, tuleb müüa oma toodet siseturule, toode peab olema aktsiisiga maksustatud, toodangu tooraine tuleb kas ise ammutada või importida, ettevõte peab olema monopoolses seisundis ning ettevõttes peab olema võimalikult palju töötajaid. Kas arvasite ära, kellest jutt käib?

Edaspidi oleksid kõik eksportöörid häbis ja nende allhankijad au sees, sest allhankijad maksavad riigile ära selle sama käibemaksu, mille eksportijad tagasi küsivad. Eriti „kahjulikud“ hakkavad olema need ettevõtjad, kelle töötajad maksavad makse välismaal (nt ehitajad Soomes) ja Eestis tehakse ainult kulusid (nt raamatupidamisteenus või bürookulud), millelt küsitakse käibemaksu tagasi.

Kuna tulemusi hakatakse avaldama kvartali kaupa, siis saavad oma „vitsad“ ka kõik hooajaliselt tegutsevad ettevõtjad nagu põllumehed või hotellipidajad, kes peavad lisaks eluvõõrale maksuametnikule hakkama tulevikus ka ajakirjanikele seletama, miks jaanuaris vili ei kasva ja turistid rannas ei päevita.

Mis oleks selle kõige tulemus? Maksumaksjate edetabeli tipus hakkavad laiutama suured kaubandusketid ja teenusemüüjad, kes sisuliselt osutavad maksuametile inkassoteenust – koguvad tarbijatelt käibemaksu kokku ja kannavad maksuametile üle. Need ettevõtjad, kes toodavad välisturgudele ja kes tegelikult toovad Eestisse sisse kogu selle raha, mida „edukad“ maksumaksjad siin karusellina keerutama ja pööritama hakkavad, naelutatakse häbiposti kui kõige suuremad maksupetturid ja teiste arvel elavad parasiidid. Maksumaksjad aetakse omavahel tülli, ajakirjandus koostab mittemidagiütlevaid edetabeleid, ametnikud ajavad rinna punni, aga Eesti majandusele ei tõuse siit sentigi lisatulu.

Kui lisada siia juurde teine kavandatav seadusemuudatus, mille kohaselt pikendatakse enammakstud maksude tagastamise üldine tähtaeg 30 päevalt 60 päevani, siis mina ei oska sellest järeldada muud kui et valitsus on otsustanud Eesti ekspordi välja suretada. Eksportijate jaoks on kiire käibemaksutagastus väga oluline ja isegi teadmine, et maksuamet võib suvalisel hetkel viidata uuele seadusele ja venitada ilma mingi põhjuseta maksutagastusega praegusest poole kauem, võib ettevõtte tegevusele väga halvasti mõjuda. Asjapulgad võivad küll lubada, et suurem osa saab käibemaksu 3 päevaga tagasi, aga kui jõuab kätte päev, kus Euroopa parima rahandusega riigil on ootamatult raha otsas ja tuleb valida – kas võtta pangast kõrge intressiga laenu või oma ettevõtjalt intressita laenu, siis ma ei ole sugugi kindel, et otsustajatel on julgust valida esimene variant.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et kui esmapilgul võib kavandatav seadusemuudatus tunduda lihtsalt mõttetu asendustegevus, siis pärast asja süvenemist ja kõikide ohtude hindamist julgeksin ma väita, et see eelnõu praegusel kujul on Eesti majandusele otseselt kahjulik ja lausa ohtlik.

Добавить комментарий

Ваш e-mail не будет опубликован. Обязательные поля помечены *